Simon Reeve paikades, kuhu lugeja kunagi ei satu

Simon Reeve’i nimi on kindlasti tuttav paljudele eestlastele, kellele meeldib reisisaateid jälgida või ise rännata. Aga lisaks sellele, et ta on hinnatud (tele)ajakirjanik ja vahva reisisell, on ta fenomenaalne jutuvestja. Inglise Hendrik Relve, kui soovite. Reeve’il on samamoodi maakeral toimuva kohta avarad eelteadmised, lahtised silmad ja oskus vormida kõike, mida ta näeb-kogeb, köitvaks looks. Kulisside taha jääb mahukas ettevalmistus- ja korraldustöö, et leida ehedaid ja informeeritud kohalikke ning nende juurde üldse jõuda. Suurem osa Reeve’i külastatud piirkondi ja linnu on ju kõigi jaoks hõlpsasti kättesaadavad – tema aga suudab alati leida päris elu ja inimesed, kes avavad koha ilu ja valu.

Reeve’i üks fookus on muu hulgas kuritegevuse kajastamine eri maades. Noorena töötas ta Sunday Timesis koos krimiajakirjanikega ning oli 1993. aastal üks esimesi, kes kajastas terrorirünnakut New Yorgi Maailma Kaubanduskeskusele. Lõunapöörijoone reisile andis krimikogemus kõvasti sügavust juurde. Põnevaimate hetkede seas oli ta tunnistajaks sellele, kuidas piiripatrull oli valmis kurjategijatega tulevahetuseks Brasiilia ja Paraguay vahelisel paisjärvel.

Simon Reeve’i pöörijooneseiklustest rääkiv raamat „Lõunapöörijoonel. Rännak peidetud maailmanurkadesse“ ilmub praegu, aga reis ise toimus tegelikult juba 2007. aastal. Vahepeal on rohkelt vett merre voolanud ja maailmas palju juhtunud: koroona piiras tugevalt meie käimisi ja näost näkku suhtlust, Venemaa on rünnanud Ukrainat, energiakriis on tekitanud üleilmse hinnatõusu… Samas Reeve’i raamatut lugedes tekib ikkagi tunne, et tema seiklused oleksid võinud sündida ka eile.

Ühelt poolt on lõunapöörijoon meist omajagu kaugel. Koroona oli nii mõnegi lõunapoolse arengumaa jaoks vaid järjekordne nuhtlus paljude seas. Reeve’i käsitletud teemad: kliimamuutus, looduslike ökosüsteemide imelisus ja hävinemine, loodusrahvaste olukord, inimkaubandus jne, pole kusagile kadunud. Need probleemid on vaid süvenenud ja omal moel ületavad uusi muresid (mitte et ma sooviksin neid kuidagi pisendada). Olgu siin näitena toodud Austraalia sajandi põuad, mida Reeve koges ja mis said 2010. aastal küll läbi, ent 2020.–2021. aasta laastavad maastikupõlengud näitavad, et ekstreemsed ilmaolud on tulnud selleks, et jääda. Lõunapoolkera metsade kaitseks on astutud paljuski Euroopa ja Ameerika Ühendriikide eestvõtmisel olulisi ja kaalukaid samme, näiteks Brasiilia sojamoratoorium ning troopiliste palmiõlikorporatsioonide põhimõte mitte raadata metsi uuteks põldudeks. Kuid probleemide juurpõhjused on jäänud samaks.

Raamatu eestikeelse tõlke ilmumise päevil ületas maakera elanikkond 8 miljardi piiri, samas kui Reeve’i lõunapöörijooneseikluse ajal jäi see alla 7 miljardi. Inimlik ahnus ja hõredalt loodusrahvastega asustatud lõunamaade koloniseerimine on ehk jõhkramad kui kunagi varem.

Iga probleemi lahendus algab teadupoolest selle teadvustamisest. Simon Reeve’i reisipõnevik „Lõunapöörijoonel“ pakubki haarava rinderaporti kaugete, aga globaliseerumise kaudu meile üha lähenevate maade muredest ja rõõmudest.

Veel postitusi

Kaardimeistritest said piparkoogimeistrid ehk Regio piparkoogimaania 2020

Sel aastal on palju teisiti. Nii sai ka meie 2016.aastal alanud traditsioonilisest ühisest lõbusast piparkoogiküpsetamise peost kontaktivaba kodudes küpsetamine. Jõuluvana tõi kõigile kingiks vajalikud materjalid ning tulemusi hindasime aasta viimasel koosolekul. Konkurentsitult võitis peauhinna Mait Luidalepa maakera: Mait räägib kuidas ta piparkoogigloobust tegi: Alustuseks muidugi googeldasin, et kuidas varem pipargloobust tehtud on (gingerbread globe). Leidsin … Vaata lähemalt

Matka Eestis – selle suve parim valik! Nüüd on rännakute planeerimiseks olemas ka reisijuht.

Palmisaarele on sel suvel ja ilmselt ka sügisel kohati üsna keeruline jõuda. Peame oma puhkusereisid koomale tõmbama või ümber planeerima ja see on parim aeg avastada jälle Eestimaad. Kodumaised matkarajad on kõndimist väärt ja sel suvel on abiks ka täiesti uus Regio reisijuht „Matkame Eestis”. Kodumaise retke puhul tekib kaks põhiküsimust: kuhu minna ja kuidas … Vaata lähemalt

Regio, naviseadmed ja Eesti kaart

Pärast seda, kui 1.05.2000 kõrvaldati moonutus, mis segas tsiviilkasutuses GPSide täpset tööd, hakkasid Eestiski levima naviseadmed nagu käsi-GPS ’id ja veidi hiljem ka autoseadmed. Esialgu oli GPS-seadmetes Eesti kaardi asemel vaid mõned stiliseeritud suuremad maanteed ja tsaariaegne raudtee. Abi polnud muidugi kummastki. 2004. a pandi koostööpartneri poolt Regio andmebaasi alusel kokku esimene Magellani käsiseadmetele mõeldud kaart ja veidi hiljem … Vaata lähemalt