Kaardid & atlased
Seinakaart – ajatu klassika
Regio
Elame ajastul, kus kaart võrdub paljude jaoks Google Mapsi või mistahes muu kaardiga , mis telefoniekraanilt või auto armatuurlaualt parajasti vastu vaatab. Kui nüüd küsida, kas seinakaart on tänapäeval üldse vajalik, siis vastus on väga lihtne: jah, on küll. Seinakaartidel on endiselt palju kasutusviise. Seinakaart on lihtsalt ilus! Väga paljud seinakaardid on lihtsalt niivõrd ilusad! Riputad … Vaata lähemalt
Neli päeva Vidzeme’s, ehk reisielamusi ei pea kaugelt otsima
Regio
Läti on meie hea lõunanaaber ja sinna on alati vahva reisida. Ning mis eriti tore – selleks ei pea eriti ettevalmistusi tegema. Lätis on kõik justkui tuttav ja samas on paljud asjad teistmoodi. Regio tootmisjuht Merle Annov jagab siin ideid ja soovitusi oma eelmise aasta reisi põhjal, mille ta tegi kohe pärast Regio Läti reisijuhi … Vaata lähemalt
Motoriseeritud seikleja väärt abimehed
mirjam.parmasto
Võib vast suurema liialduseta öelda, et olen paberkaartide ja atlastega koos üles kasvanud. Mäletan lapsepõlvest, et isal oli alati üks hiigelsuur Eesti kaart käepärast, kuhu peale mõnda pikemat kodumaist sõitu kõik uued läbitud teed pastakaga tähistatud said. Kaartide ja atlaste olemasolu oli toona igati õigustatud – muid navigeerimisvahendeid peale teedeatlaste ja teeviitade ju polnudki. Aeg … Vaata lähemalt
Uus Regio Eesti teedeatlas! 25 aastat Regio esimese teedeatlase ilmumisest
Regio
Äsja ilmunud Regio Eesti teedeatlas on justkui vahekokkuvõte elust Eestimaal. Paberatlasel on ikka oma kindel koht digivahendite kõrval. Regio teedeatlasel ei saa näiteks kunagi aku tühjaks ja selle kasutamine ei sõltu mobiililevist. Teedeatlas on parim reisijuht, et juba kodus reisiplaane teha või ka lihtsalt igasuguseid kohti uudistada. Esimene täpsemas mõõtkavas (1:200 000) Regio Eesti teedeatlas … Vaata lähemalt
100 aastat Eesti maastikke
Regio
Eesti maastike teadusliku liigestusega on tänaseks tegeletud juba saja aasta vältel. Esimese ja põhjapaneva rajoneeringu tegi Tartu Ülikooli soomlasest geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö. 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Granö artikkel „Eesti maastikulised üksused“ osutus teedrajavaks nii Eesti maastike liigestuse kui ka uute piirkonnanimede ja terminite osas. See artiklisari on nüüdseks koondatud raamatusse, … Vaata lähemalt
Rahvaloendusest 20 aastat tagasi
Regio
Ajendatuna hetkel käimasolevast rahva ja eluruumide loendusest, võtsime hetke ja meenutasime üle-eelmist, 2000.a rahvaloendust. Kui sel aastal toimub rahva ja eluruumide loendus esimest korda riiklike registrite põhiselt ja interneti teel, siis üle 20 aasta tagasi toimus rahvaloendus esmakordselt kaardimaterjalide ja geoinfo andmebaaside abil. Statistikaameti tellimusel oli Regiol võimalus olla osaline tihealade rahvaloenduskaartide spetsifikatsiooni väljamõtlemisel (alustati … Vaata lähemalt