Igale teemale saab läheneda kaardiga
GIS-päev 2023

Ettekande videosalvestust saab vaadata GIS-päeva kodulehelt >

Kuigi võiks väita, et igale teemale saab läheneda kaardiga, ei pruugi see alati vajalik ja põhjendatud olla. Küll aga on teemasid, mille puhul ei tohiks ruumiandmetest lähtuvat vaatenurka kindlasti käsitlemata jätta. Üheks taoliseks on regionaalpoliitilised otsused, nagu näiteks külakoolide sulgemise küsimus. Regiolane Püü Polma pidas tänavusügisesel GIS-päeval (geograafia ja geoinfosüsteemide teabepäev) ettekande, millist perspektiivi antud küsimusele lisab kartograafiline ja geoinformaatiline lähenemine, tutvustades Metsküla Algkooli sulgemise probleemi kaartide ja ruumianalüüsi vaatenurgast.

Kuna Püü ettekanne pakub kindlasti huvi ka laiemale ringile, siis avaldamegi selle nüüd Regio blogis.

Sissejuhatus

Minu nimi on Püü Polma. Olen lõpetanud Tartu Ülikooli geoinformaatika ja kartograafia eriala ning töötan firmas nimega Regio. Meie ettevõte on üks vähestest sellele erialale pühendunud erafirmadest Eestis ning omab üle 30-aastast ruumiandmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja esitlemise kogemust.

Minu ettekande eesmärgiks on tutvustada, millise vaatenurga võib teema käsitlemisele juurde anda ruumiandmetele tuginev lähenemine. Teen seda läbi konkreetse näite, milleks on ühe väikese külakooli, Metsküla Algkooli sulgemise küsimus.

Valisin selle teema, kuna olen sellega isiklikult seotud ning see on mind nii palju kõnetanud, et olen selle kohta juba mõningaid analüüse ja kaarte koostanud. Hea meelega jagan seda materjali teiega.

Pean ette ära märkima, et te ei ootaks sellest ettekandest kõikehõlmavat objektiivset ülevaadet Metsküla Algkooli sulgemise küsimusest. Jõuan sellest mitmetahulisest teemast puudutada vaid mõningaid külgi, mis ruumiandmete konteksti sobituvad. Samuti ei saa ma ennast esitleda objektiivse vaatlejana, kuna olen kohaga isiklikult seotud. See aga ei vähenda kuidagi faktide ja aspektide kõnekust, mida olen andmetest leidnud.

Vastutuse andmete korrektsuse ja andmetöötlusprotsesside eest võtan enda peale. Analüüside aluseks olevad andmed on avalikult kättesaadavad ja kontrollitavad ning märgitud iga kaardi alla eraldi.

Miks just “kartograafi vaade”?

Kuigi ettekande pealkiri ütleb, et juttu tuleb kartograafi vaatest, peab tõdema, et tegelikult võiks ehk isegi suurema osa tööst, mis selle teema käsitlemisel on ette tulnud (andmete otsimine, kogumine, töötlemine ja analüüsimine), liigitada hoopis geoinformaatika alla. Eks kohati ongi keeruline tõmmata piiri, millal lõpeb geoinformaatika ja algab kartograafia. Minu jaoks on need kaks valdkonda tihedalt läbi põimunud.

Mulle aga meeldib ennast esitleda just kartograafina, et sellele erialale rohkem tähelepanu tõmmata. Olen täheldanud, et ennast geoinformaatikuna tutvustades ei järgne sellele enamasti pikemat arutelu. Võib-olla tundub see eriala lihtsalt igav või keeruline, aga vähemalt ei ole keegi selle valdkonna vajalikkust kahtluse alla seadnud. Ennast kartograafina esitledes olen aga kogenud järgmist suhtumist: “Kas kartograaf polegi juba väljasurnud amet? Kogu maailm on ju kaardistatud! Google Mapsist oled midagi kuulnud või?”

Esitluse teiseks eesmärgiks ongi näidata, et kartograafia ei ole kaugeltki välja surnud ning vajadus maailma erinevatest aspektidest lähtuvalt kaardistada ei kao kuhugi. Tahaks isegi väita, et kõikidele teemadele on võimalik läheneda kaardiga. Iseküsimus on muidugi see, kui vajalik ja põhjendatud see alati on. Küll aga on tänase ettekande teema, külakoolide sulgemise küsimus, üks nendest, mille puhul peaks ruumiandmete analüüs ja selle alusel genereeritud kaardid olema üheks oluliseks sisendiks otsuste tegemisel.

Metsküla Algkool

Tänase ettekande teema keerleb ümber pisikese Metsküla Algkooli, mis asub Lääne-Eestis, Matsalu rahvuspargi alal. Lähim keskus Lihula asub Metskülast u 20 km kaugusel ning maakonnakeskused Haapsalu ja Pärnu on mõlemad u 70 km kaugusel. Praegu käib selles koolis 20 õpilast, aga kui kooli sulgemise küsimust õhus ei oleks, käiks seal täna 26 õpilast ning järgnevatel aastatel juba üle 30 õpilase. Väike on see kool aga ka mõõtmetelt ning sellesse sajandi vanusesse koolihoonesse tänapäevaste standardite järgi väga palju rohkem lapsi ei mahugi.

Kuigi kool on tilluke, ei tähenda see siiski, et sellest mõjutatute ring oleks samuti väike. Kuna koolil on ääremaa elus märksa laiem roll kui pelgalt hariduse pakkumine, siis on sellest mõjutatute arv samuti oluliselt laiem kui tänane koolipere ja nende pereliikmed.

Lääneranna vald

Loo teiseks osapooleks on selle kooli pidaja ehk kohalik omavalitsus nimega Lääneranna vald. Võrdluseks, kui Metsküla Algkool tähistas paar suve tagasi oma 170-ndat juubelit, siis Lääneranna vald pidas mõned nädalad tagasi oma 6-ndat sünnipäeva. Lääneranna vald tekkis viimase haldusreformi käigus, kui liitusid kaks valda Lääne maakonnast (Lihula ja Hanila) ning kaks valda Pärnu maakonnast (Koonga ja Varbla) ning üheskoos astuti Pärnu maakonna koosseisu. Seega ei ole kahtlust, et antud loo juures on viimane haldusreform mänginud olulist rolli.

Lääneranna valla koolivõrk

Kaardil on näha koolivõrk, mille uus vald oma eelkäijatelt päranduseks sai. Esimesed neli aastat oli võrgustik sellisel kujul ka kaitstud valdade ühinemislepinguga. Selle kaardi loomise eesmärgiks oli illustreerida valla koolivõrku ning rõhutada koolide vahelise koostöö olulisust.

Üks huvitav tähelepanek selle kaardi loomise kohta – ei või iial teada, millist vaatenurka võib pakkuda pelgalt see, et ruumiga seotud andmed kaardile paned. Pärast koolide asukoha kaardile kandmist ning nende vaheliste ühenduste loomist joonistus ootamatult kaardile liblikas, mis väga hästi konteksti sobitus ning selle tõttu ka kaardile selge allkirja andis: Koos lendame kõrgele!

Lääneranna valla koolireform

Sama kaardi peal saab ära seletada ka probleemsituatsiooni, mis selles omavalitsuses on tekkinud. Selle aasta märtsikuus otsustas vallavolikogu läbi viia ulatusliku koolireformi, sulgedes valla seitsmest koolist kaks (Lõpe ja Metsküla), vähendades kahes koolis klasside arvu üheksalt kuuele (Koonga ja Varbla) ja ühes koolis üheksalt neljale (Virtsu).

Alternatiivne eelnõu, mille sisuks oli vähendada klasside arvu ühes koolis üheksalt kuuele (Lõpe) ning moodustada edasiseks valla haridusvõrgu planeerimiseks ja lahenduste leidmiseks vallaülene ning väliseid spetsialiste kokku toov hariduse koostöökogu, lükati volikogu poolt tagasi.

Reformi pooldajate seisukohad

Põhiliseks põhjenduseks reformi taga on vajadus viia valla koolivõrk vastavusse vähenenud ja vähenevale laste arvule ning vabanenud ressursside arvelt parandada valla laenuvõimekust. Laenuvõimekuse kasvatamine on vajalik eelkõige selle tõttu, et valla keskuses asuva Lihula Gümnaasiumi maja seisukord on niivõrd halb, et vaja oleks uut koolihoonet. Ka kaardi peal näha olevat Lihula Gümnaasiumi hoonet ei ole tegelikkuses olemas, vaid see eksisteerib üksnes unistustes. Veel üheks oluliseks reformi eesmärgiks on alles jäävate õpetajate palga suurendamine. Eelduseks on, et see hakkab parandama hariduse kvaliteeti, mis reformi otsuse eelnõu kohaselt on samuti probleemne.

Reformi vastaste seisukohad

Kuna koolireform sellisel kujul on vastuolus nii riikliku, maakondliku kui ka kohaliku tasandi arengukavaga, samuti kohaliku võimuliidu koalitsioonileppega ning ka võimuloleva valimisliidu valimislubadustega, mis koolide säilimist lubasid, on üsna ootuspärane, et reformi vastu on suur hulk valla elanikkonnast.

Kõigi viie reformist puudutatud kooli lapsevanemad vaidlustasid otsuse kohtus. Leitakse, et otsuse eelnõus esitatud analüüsid olid puudulikud, kallutatud ja kohati isegi valedele andmetele toetuvad. Samuti leitakse, et kogukonnad ei olnud otsustamise protsessi kaasatud.

Suur osa valla elanikest on arvamusel, et reformi läbiviimine sellisel kujul ei ole üksnes kahjulik puudutatud piirkondadele, vaid pikemas perspektiivis kogu vallale tervikuna. See viib valla süvenevasse ääremaastumisse läbi tegusate inimeste lahkumise ning eemalepeletamise, kohalike kogukondade lõhkumise, kodanikuühiskonna allasurumise ning ülevallalise koostöö halvamise.

Kasutades enda poolt pakutud metafoori ei ole valla inimestes usku, et see liblikas oma kärbitud tiibadega kuigi kõrgele suudab lennata.

Argumentide vastuolulisus Metsküla Algkooli osas

Kitsamalt Metsküla Algkooli vaates saab esile tuua, et valla esitatud põhiargumentidel ei ole alust:

• Tegu ei ole vähenenud või väheneva õpilaste arvuga kooliga.
• Probleeme ei ole suure ja üle jõu käiva koolihoone üleval pidamisega. Tegelikult on kulud Metsküla Algkooli õpilase koolitamiseks ühed valla soodsamad ning täiesti võrreldavas suurusjärgus ka teiste omavalitsustega.
• Probleeme hariduse kvaliteediga ei ole täheldatud.

Metsküla Algkool – omavalitsuse jaoks tulu või kulu objekt?

Esimene analüüs antud teema juures juhib tähelepanu sellele, et Metsküla Algkooli pidamine ei ole valla jaoks mitte üksnes kulu, vaid ka tulu allikas.

Kooli sulgemise ohu tõttu astusid paljud selle kooliga seotud kogukonnaliikmed oma näo ja nimega üles ning väitsid, et nemad on just selle kooli tõttu siia valda elama asunud, siia jäänud või tulemas. Kui arvutada kokku nende inimestega kaasas käiv maksutulu osa valla eelarvesse, siis selgub, et nende poolt valda toodav tulu katab ära kooli ülalpidamise kulud. Arvestades, et omavalitsusel kulub kooli ülalpidamiseks oma vahenditest umbes 40 000 € aastas ning ühe inimese eest laekub vallale aastas üle 2000 € (vaata arvutuskäiku), katab juba 20 inimese maksutulu kooli pidamise kulu. Maksumaksjaid, kes end just Metsküla Algkooli olemasolu tõttu vallas elamas näevad, oli aga märksa enam, peaaegu 40 inimest.

1408⁽¹⁾ x 0.1196⁽²⁾ x 12⁽³⁾ = 2020.76 €/a

(1) Piirkonna keskmine brutosissetulek kuus

(2) Maksumäär, mis laekub omavalitsusele

(3) Kuude arv aastas

Arvestades, et kogukonnaliikmete väiteid sellel teemal ei kiputa uskuma ning tajudes, et ääremaa eluoluga vähem kursis olevatel inimestel võib olla keeruline mõista, et ainuüksi kooli olemasolu võib nii suurtel määral elukoha valikut mõjutada, püüdsin leida ka ruumiandmeid, mis seda väidet toetaks.

Leidsin, et Statistikaamet on arvutanud Eesti erinevate piirkondade arengupotentsiaali iseloomustamiseks näidiku nimega suutlikkuse indeks. See koondab endas olulisi näitajaid, nagu sissetulek elaniku kohta, töötute osakaal, kõrgharitute osakaal, ettevõtete arv elanike kohta, rahvastiku andmed jne. Selgub, et selle indeksi alusel on Metsküla Algkooli ümbritsev Matsalu kant üks valla kõige suutlikumaid piirkondi.

Arvestades, et tegelikult elavad paljud Metsküla Algkoolis käivad lapsed kooli vahetust lähedusest kaugemal ning mitmed kooli pärast valda kolinud elanikud Matsalu kandis ei elagi, võib pidada Metsküla Algkooli positiivset mõju valla rahakotile suuremakski, kui kaardilt paistab.

Koolivõrgu tihedus

Selle kaardi inspiratsiooniallikaks oli Lääneranna valla juhtiv haridusametnik, kes pidevalt kordas väidet, mis kõlas umbes nii, et meil on ainult 400 last aga 7 kooli – see ei ole normaalne, see ei ole jätkusuutlik. Taoline väide on absoluutselt välja rebitud ruumi kontekstist ning lausa vajab enda kõrvale tasakaaluks teist väidet, mis võiks kõlada umbes nii: meil on 1400 km², aga ainult 7 kooli. See ei ole normaalne, sellega ei ole võimalik tagada piisavat hariduse kättesaadavust.

Viimase väite illustreerimiseks ning teiste omavalitsustega võrdlemiseks ongi loodud Eesti omavalitsuste koolivõrgu tiheduse kaart. Kaardilt näeme, et juba enne haridusreformi oli Lääneranna vald üks hõredama koolivõrguga omavalitsusi Eestis. Kui kõige tihedama koolivõrguga omavalitsuses on kool iga pooleteist ruutkilomeetri kohta, siis Läänerannas on ühe kooli kohta ligi 200 km².

Kaardilt jääb silma, et Eestis on üks omavalitsus, kus on veel üle kahe korra hõredam koolivõrk – Saarde vald. Siinkohal peab märkima, et mõningane ruumianalüüsi komponent siiski koolireformi otsuse eelnõus sisaldus ning see seisneski peaasjalikult Lääneranna valla ja Saarde valla võrdluses. See tekitas huvi asja lähemalt uurida.

Lääneranna ja Saarde valla võrdlus

Lääneranna vald on nii pindala kui ka rahvaarvu poolest Saarde vallast mõnevõrra suurem, kuid suurusjärgud on sarnased. Valdade rahvastikuandmete võrdluses jääb aga silma, et Saarde vallas on rahvastiku paiknemise muster mõnevõrra erinev. Rahvastik on Saarde vallas koondunud rohkem keskuste ümber ning asustamata alasid on rohkem. Saarde vallas on 67% ruutkilomeetritest asustamata, sama näitaja Lääneranna vallas on 59%.

Veelgi kõnekam on arvudes väljendatuna see, et Saarde valla kahest koolist 5 km raadiuses elab isegi pisut suurem osa valla rahvastikust (74%) kui Lääneranna valla seitsmest eksisteerinud koolist 5 km raadiuses (73%).

Muutused Saarde valla rahvastikus pärast Tali kooli sulgemist

Saarde valla kaardilt jääb silma, et kuigi valla lõunaosa on tihedamalt asustatud, ei ole seal siiski kooli. Selgub, et seal asuski kool, mis viimati suleti – Tali Põhikool, mis lõpetas tegevuse 2017. aastal. Uurides, millised muutused on toimunud valla rahvastikus peale kooli sulgemist, selgub, et kui vallas tervikuna on rahvastik vähenenud 7%, siis Tali piirkonnas 23%. Laste arvu vähenemine on olnud lausa 50%, kuigi vallas tervikuna oli see näitaja 13%.

Milliseid järeldusi võiks valdade võrdlusest teha?

Esiteks tekib huvi, kas sellele muna-kana küsimusele on mingi selge vastus. Ehk kas Saarde valla koolide vähesus on tingitud koondunud rahvastikust või on rahvastiku koondumine (või hoopis ääremaade tühjenemine) tingitud koolide vähesusest?

Teiseks tekib õigustatud kahtlus, kas Saarde vald ikka on oma erineva rahvastiku paiknemise mustri tõttu kohane võrdlusmaterjal Lääneranna vallale ja oma väheneva rahvaarvu ning just eriti hoogsalt kahaneva laste ning noorte arvu poolest eeskuju, mille poole peaks püüdlema?

Mille poolest paistavad silma Lääneranna valla hariduskulud?

Ikka ja jälle, eriti just kohalikul tasandil, peab tegelema ühe visalt leviva müüdi murdmisega. Nimelt on suhteliselt levinud arusaam, justkui oleks Lääneranna vallas erakordselt suured kulutused haridusele, mille tõttu kõik teised valdkonnad kannatavad.

Kontekstiväliselt võib tunduda tõesti ebaõiglane, et haridusele läheb pea pool valla eelarvest. Kõrvutades siia aga teised Eesti omavalitsused, selgub, et Lääneranna vald paistab silma hoopis selle poolest, et hariduskulud on võrreldes teiste omavalitsustega olnud viimase viie aasta keskmisena suhteliselt tagasihoidlikud.

Kui riigi keskmisena moodustavad hariduskulud 47% omavalitsuste eelarvest, siis Lääneranna vallas on see näitaja oluliselt väiksem, 43%. Kusjuures selle protsendi sisse on arvatud ka kulud huviharidusele, mis viimastel aastatel on Lääneranna vallas olnud Eesti keskmisest oluliselt suuremad, jättes seega üldhariduskoolidele veelgi väiksema osa. Kaardilt paistab hästi silma ka see, kui suured on erinevused Eesti omavalitsuste võimekuses ja soovis haridusse panustada.

Eesti haridusvõrgu kuumkaart

Pöördun veel kord tagasi koolivõrgu tiheduse teema juurde, valides sel korral koropleetkaardi asemel kujutlusviisiks kuumkaardi. Kaardilt joonistuvad selgelt välja erinevused hariduse kättesaadavuses ning valikuvõimaluste rohkuses Eesti erinevates piirkondades.

Juhin tähelepanu kaardil olevatele kollastele täpikestele, milleks on riigigümnaasiumite asukohad. Riik on viimasel ajal liikunud jõuliselt gümnaasiumiastme riigistamise poole. Ääremaa omavalitsustele, mis asuvad riigigümnaasiumitest kaugel ning on jäänud hätta oma gümnaasiumite ülevalpidamisega, on ministeeriumi poolt tulnud pigem soovitus gümnaasiumiaste sulgeda. Vahepeal lausa toetati väikeste maagümnaasiumite sulgemist rahaliselt.

Kujutades nüüd ette, et Lääneranna vald sulgeks Lihula Gümnaasiumi, tähendaks see Metskülas (ja tegelikult pea kogu vallas) elavatele lastele kindlat ärakolimist kodust peale üheksanda klassi lõpetamist Lihulas. Lähimad riigigümnaasiumid jäävad 70 km kaugusele. Pisut lähemal asub Kullamaa Keskkool (50 km), mis on siiski liiga kaugel igapäevaseks käimiseks ning tegu on veelgi väiksema ja ilmselt samuti sulgemisohus oleva maagümnaasiumiga.

Arvestades ka ministeeriumi koolikohustuse ea tõstmise plaani, tekiks üha enam neid olukordi, kus üheksanda klassi lõpetamisel on lastel juba seadusest tingitud kohustus piirkonnast ära kolida, kuna seal vastavat haridusasutust ei asu.

Miks on vaja rääkida gümnaasiumitest külakoolide kontekstis?

Maagümnaasiumite probleemile tähelepanu pööramine on külakoolide säilimise kontekstis väga oluline. See aitab mõista ääremaade kohalike omavalitsuste meeleheitlikke püüdlusi leida võimalusi gümnaasiumiastme säilitamiseks. Samal ajal kui Metsküla algkooli lapsevanemad võitlevad oma kooli eest, seisavad nad ka selle eest, et säiliks gümnaasium Lihulas, kuhu nende lapsed peale külakooli lõpetamist edasi suunduvad.

Ilmselt on omavalitsuste meeleheidet suurendanud ka suhtumine ministeeriumi poolt, kellel omakorda on ehk raske tajuda, kui oluline küsimus on kohalike elanike jaoks gümnaasiumiastme säilimine piirkonnas. Nagu ka külakoolide puhul, pole see pelgalt hariduse küsimus, vaid seab eeldused, et elu selles piirkonnas saab normaalselt jätkuda ja areneda.

Nii võibki meeleheites juhtuda, et omavalitsustel ei ole piisavalt tarkust ja mõistmist, et tegelikult ei ole võimalik gümnaasiumi säilitada väikekoole sulgedes ning seda tehes tulistavad nad endale valusalt jalga. Kui tekibki lühiajaline rahaline kokkuhoid, siis mõne aja pärast tõenäoliselt õpilasi valla perifeersematest piirkondadest juurde ei tule ning peagi ootab gümnaasiumit ikka ees sulgemine. 

Lõpetuseks

Kuigi koolivõrgu kuumkaart on selle ettekande viimane kaart, oleks võimalusi, mida võiks ja peaks selle teema juures kaardistama, veel palju. Tuleb aga endale aru anda, et ei ole mõtet materjali sahtlisse toota, kuna need inimesed, kes selle küsimuse üle otsustavad, ei taha neid andmeid näha ning need kes tahavad, ei saa neid küsimusi otsustada.

On lausa hämmastav, et nii olulisi reforme tehes ja otsuseid vastu võttes võivad analüüsid olla puudulikud, kallutatud või lausa vigastel andmetel põhinevad. Tuleb välja, et see on juriidiliselt täiesti korrektne. Võrdluseks – oluliste infrastruktuuriobjektide üle otsustamiseks peab juba seadusest tulenevalt läbi viima keskkonnamõjude hindamise, kuid oluliste regionaalpoliitiliste otsuste elluviimiseks ei ole vaja teostada ei sotsiaalsete ega isegi mitte finantsmõjude hindamist.

Lõpetades positiivsemal noodil, ma loodan, et käsitletud näidisteema ja selle ümber kerkinud kära aitab tulevikus sarnaseid olukordi vältida. Samuti tahaksin uskuda, et ühiskonnana liigume selles suunas, et meie otsused muutuvad üha enam andmete ja analüüsipõhiseks ning kõiges selles on kindlasti ka oluline koht just nimelt sellel erialal, mis meid siia kokku on toonud – geoinformaatikal ja kartograafial.