Uutes paikades kõndimine on ju nagunii huvitav, kuid ikka juhtub, et ei jõua kas piirangute või ajapuuduse tõttu seda teha. Aga sellest pole midagi. Vanadki koduümbruses käidud rajad või lihtsalt tuttavad kohad läheduses, millel pole põnevuse silti juures, pakuvad elamust. Siin on 12 soovitust, kuidas teistmoodi kõndida.

1. Vaata kaarti

Kaardid peidavad endas kohti, mida ei pruugi kohapeal üles leida. Tingmärgid, teed, veekogud, ootamatud kõrgendikud, orud, vanad ehitised on küll ehk kaardil märgitud, ent jäävad vahel tuntud teedest natuke eemale. Võta kaasa üks hea kaart ja vaata, kus rajalt kõrvale astuda. 

See maakitsus siin ülal fotol nägi kaardil välja niisugune:

2. Otsi kadunud kohti vanadelt kaartidelt

Hea on võrrelda sajanditetaguseid kaarte tänapäevastega ja leida samad kohad, kus on märgata võib-olla veel iidseid jälgigi.

Vanade kaartide allikaks on näiteks maa-ameti kaardikihid. Rubriigist „ajaloolised kaardid” saab valida asukohaga seotud kaardikihte tsaariaja verstakaartidelt viimaste nõukogudeaegsete moonutustega kaartideni, kus lääne spioonide eksitamiseks tehti nimelt vigu sisse. Aga eks kohalikud teadsid ikka, kuhu tee täpsemalt pööras.

Kui sellele vanale kaardile tänapäevaseid teid kanda (vali vasakult menüüst „hübriidkaart”), siis saab teada, et hipodroom laotub üle praeguse Laagna tee ja ulatub alumise otsaga Pae parki. Nüüd on see kant selline:

Kui aga jalutama lähed, on mõistlik laadida mobiili Locus Map. Seal on nimelt veebikaartide (WMS) osas võimalik taustaks tõmmata needsamad maa-ameti ajaloolised kaardid, kus mobiili GPS näitab sinu täpset asukohta. Põnevama jalutamise mõttes võid üles otsida mõne muistse tee, nõukogudeaegse sõjaväeobjekti või unustatud ehitise jäänused.

Nii näeb Lasnamäe Pae park välja Locus Mapsis maa-ameti ajaloolise kaardikihiga:

3. Võta kaasa eluslooduse välimääraja

Ükskõik millisele metsa- või raiesmikuteele satud, alati kasvab seal midagi (kui just südatalv ei juhtu olema). Huvitav on leida samalt rajalt, kus kogu aeg käid, uusi taimi või lihtsalt vaadata, mis õitseb, tärkab või kolletab.

Eesti eluslooduse teejuhist leiad taimed, samblikud, seened, linnud, imetajad, kahepaiksed, roomajad, kalad ja selgrootud kõik ühtede kaante vahelt. Metsalilli võib ka näiteks õite värvi ja lehtede kuju järgi otsida. 

Alguses on küll palju lehelappamist, aga juba üsna ruttu saavad liigid tuttavaks ja varsti oledki oma jalutusraja taime- ja loomariigi asjatundja.

Vähem lappamist, aga see-eest rohkem tõlkimist on PlantNet Plant Identificationi äpis. Sellega saab ühtlasi taime pildistada ja tehisintellekt pakub välja võimalikud vasted. 

4. Vaata, kuidas rada muutub 

Proovi näiteks tööle minnes ja sealt tulles vaadata, kuidas ümbruskond muutub. Sama on matkates. Hommikul hakkad minema, päike on selja tagant, varjud pikad, rohi kastene, linnuhääled kõige valjemad (ja hommikuse liiklusummiku müra samuti). 

Tagasi tuled aga praegu kõrges õhtupäikeses, päike on jälle selja tagant, kuid hoopis kuldsem ja maastik on teistpidi vaadates nagu uus. Seal, kus enne oli mäkketõus, on ju nüüd langus.

Alusta näiteks rannast ja liigu edasi metsa või kõnni metsateel ja avasta ennast ühel hetkel rannast. Emotsioon on erinev. Proovi läbida Kakerdaja raba traditsioonilise alguskoha, RMK Noku lõkkekoha asemel Mõnuvere külast alustades.

5. Kuula (loodus-)hääli 

Otsi linnuhäälte äpiga (Eestis tehtud Siuts ja rahvusvaheline BirdNET) või Loodusheli.ee veebist, kes praegu häälitseb või laulab. Mobiiliäpi iseõppiv tehisintellekt oskab aina paremini seda ära arvata. Kui saad salvestada, siis võta tundmatuid linde-loomi ise mobiili või diktofoniga üles ning proovi hiljem neid Loodushelide veebis määrata. Repertuaar on üles täheldatud ja kommenteeritud ka Looduskalendri Linnulauluraadios.

6. Käi samal rajal eri ajal

Loodusemees Fred Jüssi on öelnud: „Tahad midagi uut, siis käi vanu radu.” Go reisiajakirja pikas ja põhjalikus loos Fred Jüssist saab teada, et talle endale meeldibki käia üsna palju samades kohtades. Näiteks on ta paljude aastate jooksul Hiiumaal üles võtnud ühe randa viiva teeraja. Sama koht, aga sõltuvalt ajast muutuvad nii värvid kui ka meeleolu. Mõnikord on isegi raske aru saada, kas see on ikka sama koht. Käi samal rajal eri aastaajal, ilmaga, varahommikul, hilisõhtul ja isegi ühe või teise meeleoluga.

7. Tee iga kord täpselt samast kohast pilt

Pärast saab neid pilte võrrelda. Lisaks kõigele märkad ka väga kaua kestvaid muutusi, näiteks puude kasvamist või mõne ehitise lagunemist. 

Käi näiteks mõnda hüljatud mõisat iga aasta pildistamas või tee fotosid kodutänava muutumisest.

8. Ring ümber alguse

Tõmba oma kodule või matka alguskohale ümber sobiva raadiusega ring. Kui tahad 5 km läbida, tee 2,5 km raadiusega ring. Võta alguspunktist iga kord ette mõni uus suund ning jaluta ringi servani ja tagasi.

Näiteks võib sõita rongiga Aegviitu ja kõndida sealt mõnes uues suunas kas 2,5, 5, 10 või 20 km. Matkaradasid jätkub niimoodi mitmeks suveks, talveks, kevadeks, sügiseks.

9. Käi sirgjoones, aga mööda teid

See pole küll sportlik sirgjoonejooks läbi võsa ja üle rabade, vaid jalutuskäik võimalikult otse. Mobiili kompass või kaardiäpp on abiks. Sobib hästi ka linnatänavatele. Tõmba teekonnaks kaardile joon ja jälgi sellest kõrvalekaldumist mobiilist. Kasuta mõnda trenniäppi (nt Strava või mapMyfitness) või joonista Google Mapsi kaardile sirgjoon ja hakka seda pidi astuma.

10. Asukohapõhised mängud

Kui sulle meeldib mobiiliga mängida, siis võta Pokemon Go, geopeitus, Geocaching või hoopis Geodashing (juhupunkti otsimine). Need viivad täiesti uutesse ja ootamatutesse kohtadesse. Pokemonid võivad ka välja ilmuda täiesti üllatuslikes paikades, meelitades edasi liikuma mõnes uues suunas. 

Geopeitus aga pakub selliseid erilisi kohti, mida aardepeitjad tahavad teistele näidata. Vahel on tegu ka mitme aardega, mille puhul tuleb igas kontrollpunktis mõni ülesanne lahendada, et teada saada vihje järgmise punkti kohta.

Geodashing aga viib iga kuu mõnda arvuti valitud kohta. Selle mängu juures on kõige tähtsam teekond – kohale jõudmise protsess.

11. Tähestiku pildistamine

Tee matkal pilt asjadest, mille algustähtedest saab lõpuks kokku tähestiku (taimed, loomad, majad, nähtused, sõbrad…). Võid iga asja juurde ka väikese jutu kirjutada ja saadki oma matka-aabitsa.

12. N-ö aja- ja vahemaa-pildistamine

Samuti võid matkast teha pildialbumi, nii et pildistad näiteks iga 15 kuni 30 minuti tagant või ühe pildi iga poole kilomeetri kohta.

Mobiiliäpp (nt Relive) paneb sinu läbitud teekonnal need pildid pärast kaardile ja teeb huvitava animatsiooni sellest kõigest.

Kirjuta, kuidas sina oled oma teekondi põnevamaks teinud?