Kohe algab sügise kõige ilusam aeg – lehtede langemine. Mõni aasta saab seda päris pikalt vaadata, vahel lõpetab kiire külm selle vaatemängu kähku. Praegu on veel ilm soe, aga mets kisub vaikselt ikkagi värviliseks. Nii et paras aeg on valmis vaadata, kuhu oma kuldse sügise retk teha.

Sinna, kus on suured puud ja värvikamad lehed

Muidugi on kõige ilusam seal, kus on parajalt hõre mets ja suured lehtpuud nagu Eesti mõisad. Hea ligipääs pole ka vähe tähtis. Tavaliselt on sellised kohad pargid ja suurte puudega mereäärsed lehtmetsad. Vahtrad on kõige värvilisemad, samas võivad meie kohalikud liigid õige sügisilmaga minna väga kirevaks alates helekollasest kuni tumepunaseni.

Soomes nimetatakse seda aega ruska’ks. Meil polegi otseselt niisugust lühikest ja löövat nime, öeldakse lihtsalt, et käes on lehtede langemise aeg. Aeg, mil lehed on võtnud värvilise tooni, mõned on veel puu otsas, teised selle all maas ning ilm pole veel külm ja kõle.

Pargid värve täis

Kõik Eesti mõisad ja linnapargid on lehtede langemise ajal ilusad, sest tavaliselt on seal palju suuri lehtpuid. Kui elad linnas, siis pole vaja kaugele minna: Kadrioru park Tallinnas, Toomemägi Tartus, Pärnu rannaalleed ja puiesteed – kõik on värve täis.

Tartus alusta jalutuskäigust Toomemäel ja siis tahad juba paratamatult kuhugi kaugemale minna, et seda ilu veel enam näha. Võimalus on sõita nii põhja poole Vooremaale lehtmetsade ja järvedega värvilistele maastikele või ka lõunasse Põlva ja Võru kanti mägede ja orgude vahele.

Põhja-Eestis on samamoodi hea alustada suurest Kadrioru pargist, kus lehesadu pole praegu veel päris alanud, aga kohe-kohe tuleb. Seda ilu jätkub veel oktoobriski küllalt. Muidugi tuleks ikka linnast välja ka sõita.

Keila-Joa park on kõige ilusam alati oktoobris. Seal saab teha mõnusa mõnekilomeetrise tiiru, mis algab ja lõpeb samas kohas, sest üle jõe viivad joast üleval- ja allpool romantilised sillad. Kui aega ja tahtmist rohkem, võib teha pikema matka mere äärde. Joa kõrval on Keila-Joa loss, kus toimuvad mitmesugused üritused ja on üleval näitused, avatud on ka kohvik.

Veel mõisaparke – Lahemaal ja Raplamaal

Nagu öeldud, on mõisapargid sügisel alati üsna kindla peale minek. Värvide ilu leiab seal oktoobris kindlasti, kui lehtede langemine on alanud. Võta näiteks ette Lahemaa tuntud mõisakolmik Palmse, Sagadi ja Vihula.

Tallinna poolt tulles tee kõrvalepõige Kolga mõisa ja Lahemaalt edasi kulgedes on teel veel väga põnevad värvilised Kunda pargid koos tööstusvaremetega.

Pankrannik – laialehine ja värviline

Põhjaranniku paepanka varjavad samuti suured puud. See on hea sihtkoht, kus igaüks võib leida oma lemmiklõigu. Tegelikult on sügisel väga ilus kõik Narva-Jõesuust Pakri pangani. Vahelduvalt leidub seal värvilisi puudesalusid otse mere kaldal või natuke eemal… ja tegelikult on ju ka Kadrioru park otse põhjaranniku panga all.

Kui täpsemaks minna, siis kindlasti on ilus Ontika panga all, kuhu viib ka matkarada. Alustada võid aga näiteks Sagadi mõisa juurest treppidest alla laskudes.

Loomulikult tasub panga pealgi käia, näiteks Toila-Oru pargis, kust saab jalutada mere poole ja alla vaadata.

Pakri poolsaarele võib aga minna hiljem, sest seal kestab lehtede langemise aeg kauem. Teinekord on mandril juba talv kätte jõudnud, aga poolsaarel on merelise niiske ilmaga mõned lehed ikka veel puude otsas.

Kõrvemaa, Karula ja teised värvilised maastikud

Metsik loodus vahelduva maastiku, järvede ja küngastega on samuti sügisel kena sihtkoht matkamiseks. Karula rahvuspargis on metsi ja lagendikke hea vaadata kõrgemate küngaste otsast. Rebasemäe torn on küll praegu remondis, aga neid kohti on teisigi, näiteks 24 meetri kõrgune Tellingumäe vaatetorn Läti piiri ääres, kust saab naabrite värvidemängu vaadata isegi siis, kui üle piiri minek on piiratud.

Aegviidu kandis Kõrvemaal saabub sügis alati värviliselt – et selle kõige keskel olla, tasub matkata näiteks Jussi nõmmedele või Paukjärve äärde.

Rabad – kirevad maastikud

Ei maksa unustada ka rabamaastikke, sest needki kisuvad värviliseks. Erinevad mättad tõmbuvad rohelisest kollaseks, oranžiks või pruuniks ning jõhvikad on samuti valmis. Teel rappa saad nautida värvilist metsa, mis tuleb kidurate mändide vahele lagedale jõudmiseks enne läbida. Valikut on palju: Meenikunno (või Meenikunnu) raba, Kakerdaja, Marimetsa, Mukri, Männikjärve või Kõrvemaal Kõnnu Suursoo. Soomaal ootavad sind Ingatsi ja Riisa rabarajad.

Kuidas kohale jõuda?

Mõisaparkide leidmiseks ja mõisate avastamiseks sobib väga hästi Regio raamat „Eesti mõisad”, kus on koos ligi 670 mõisa andmed. Õiged teeotsad aitab leida Regio Eesti teedeatlas, rabaradadele juhatab aga reisijuht „Matkame Eestis”. Muidugi ära unusta kaasa võtmast korralikku fotoaparaati, et värvid üles pildistada. Kui kasutad mobiili, siis lülita kaamera seadetest sisse HDR, mis toob välja värvid nii valguses kui ka varjus.