Kuhu minna lastega, kui kodus istumisest on villand?

Eriolukorra piirangud muutuvad leebemaks, kuid kindlasti ei saa veel mõnda aega kõiki lasteatraktsioone kasutada. Siiski tuleb koos kevadega meile kätte aina rohkem vabadust ja nii ongi aeg võtta ette need kohad, kuhu saab juba lastega minna kõiki praeguseid liikumisreegleid järgides.

Põhiline reegel, mis võiks igaühel meeles püsida, on füüsilise vahe pidamine võõrastega, rääkimata otsesest kokkupuutest. Pered peaksid jääma teistest vähemalt kahe meetri kaugusele. Endiselt kehtib kõigile 2 + 2 reegel.

Haara välja minnes kaasa käte desinfitseerimisvahend, sest kätepesukohad on ju reeglina siseruumides. Nii saad endal ja lastel käed enne autosse istumist puhtaks teha ka siis, kui olete tulnud mõnest turnimiskohast.

Kuhu minna, kus oleks ruumi ja palju päikest, mis võiks suure osa pisikutest tappa?

Need kõige kõigemad kohad

Eesti kõige põhjapoolsem mandriosa: Purekkari neem. Foto: Kaido Einama

Kooliõpilaste jaoks on kindlasti huvitav ja hariv mõne n-ö kõige kõigema kohaga tuttavaks saada. Neid on Eestis palju ja igaüks võib neid juurde mõelda, kel vähegi tahtmist jätkub.

Milline on kõige põhjapoolsem mandriosa Eestis? Kus asub kõige võimsam muinaslinnus? Millises maanurgas võib jalutada suurima tuulepargi tiibade all?

Siin on väike ülevaade sellistest kohtadest…

Kõige suurem tuulepark asub Pakri poolsaarel Paldiski külje all ja tuulikuid märkad kindlasti juba Kloogarannast, kus tasub samuti teha peatus, et liivasel kaldal jalutada. Kui Pakri poolsaare tipus panga ja tuletorni juures võib olla juba liiga tihedalt pühapäevajalutajaid, siis tuulepargi kandis on ruumi kõndida nii loopealsel kui ka päris panga ääres kas Lahepere lahe pool või Pakri saarte poolsel küljel. Peata auto juba mõni kilomeeter enne tuletorni. Pakri tuulepargis töötab üheksa Eesti Energia ja üheksa Nelja Energia tuulikut 125 hektaril.

Kõige põhjapoolsem mandri tipp asub Pärispea poolsaarel Purekkari neemel, kuhu saab läbi Pärispea küla. Kuna teiste inimestega tuleb distantsi hoida, siis ära küla vahele veel uitama mine. Sõida viitade järgi külast läbi metsa taha poolsaare tippu, kus on avar parkla. Kui oled valinud sellise aja, mil suuri rahvamasse pole (hommikul vara või päikeseloojangu paiku), siis saad jalutada privaatselt kõige põhjapoolsemal maaribal.

Kalda ääres roostikus tuleb olla ettevaatlik, sest luiged on alustanud pesa tegemist ja võivad olla kurjad, kui keegi sinna liiga lähedale satub.

Purekkari neeme tipu puhul oleneb kõik ilmast. Vahel on merevee tase nii kõrge, et kummikuteta ei saagi lõpuni. Mõnikord on aga maasäär kuni tipuni kenasti kuiva jalaga läbitav.

Võid enne Google Street View´s selle tee virtuaalselt läbi jalutada:

Kõige suurem vabaõhumuuseum on Tallinnas Rocca al Mares. Juba 2. maist on avatud vabaõhumuuseumid, aga siseruumidesse siiski minna ei tohi. Nii et Rocca al Mareski on lahti kõik teed muuseumi territooriumil, ent majad jäävad suletuks.

Kuna muuseumid on olnud väga pikalt suletud, siis nüüd ongi võimalik esimest korda üle tüki aja mõnes ära käia. Vali külastusajaks näiteks nädala sees mõni rahulikum aeg, mil pole nii palju külastajaid – kui koolitöö tehtud, võta lapsed kaasa ja käi pärastlõunal ära.

Eesti vabaõhumuuseumi lahtiolekuaegade kohta leiad infot siit, Viimsi vabaõhumuuseumi kohta siit, maanteemuuseumi kohta siit ja lennundusmuuseumi kohta siit. Välialad on avatud ka maaelumuuseumides: C. R. Jakobsoni talumuuseumis ja põllumajandusmuuseumis.

Tamme-Lauri tamm. Foto: (CC) Abrget47j / Wikipedia

Kõige jämedam puu on Tamme-Lauri tamm ja see asub Urvastes keset lagedat. Puu ümbermõõt on 8 meetrit ja arvatavasti on ta 700 aastat vana. Näiteks seitsmeliikmeline pere saab juba sel puul ümbert kinni võtta.

Kõige sügavam järv on Rõuge Suurjärv. Selle kaldal on radasid, mida mööda õnnestub teistega kokku põrkamata liikuda. Rõuges asuvad ka huvitavad nn vesioinad, mille tööpõhimõte on põnev kindlasti tehnikahuvilistele lastele. Vesioinad popsuvad Rõuge vaatetorni lähedal niimoodi:

Eesti kõige vaadatuima filmi „Tõde ja õigus” võttepaik asub Vastse-Roosas, kuhu ehitati selle tarvis Vargamäe taluhooned. Neid saab eemalt vaadata ja alates 15. maist avab külastuskeskus ka oma väravad, kuid siseruumid jäävad suletuks. Vaata lähemalt siit.

Varbola vana kiviheitemasin. Foto: Kaido Einama

Kõige võimsam muinaslinnus asub Varbolas väikese kõrvalepõike kaugusel Tallinna-Pärnu maanteelt. Seal on huvitavaid muinasaegseid puitehitisi ja masinaid ning ruumi jätkub kõigile. Tee ääres on korralik parkla. Kui tahad uhket kiviheitemasinat ja muid vanaaja puidust ehitisi ning masinaid näha, siis Varbolas tasub ära käia.

Kui sa sinnakanti ei satu, aga tahaksid ikkagi päris linnust näha, siis Tartu-Jõgeva tee ääres Kassinurme mägedes on samuti üks linnus püstitatud. Selleni jalutades leiad ka piknikuplatse ja kiikesid.

Kassinurme linnuse juures saad enne minekut virtuaalselt ringi vaadata Google Street View´s:

Põnevad varemed

Toolse ordulinnus. Foto: Kaido Einama

Varemetes turnimine on alati lastele põnev olnud. Varemeid meil jätkub nii põhjarannikul, idas, läänes kui ka lõunas.

Toolse ordulinnus kõrgub otse mererannas Kunda ja Karepa vahel. Sealkandis leiad rannaäärse tee juurest mõnegi mõnusa inimtühja liivaranna, kus peatus teha.

Toolse linnusemüüride vahel võid enne Google Street View´ga ringi vaadata:

Pahkla raketibaasis on moodsama aja varemed nõukogude ajast. Säilinud on mõned tontlikud ehitised elanikele ja sõjamasinatele ning seal asub ka Eestimaa kivide kuningas – rändrahn, mis pole küll Eesti suurim, aga mille mõõdud on sellegipoolest muljet avaldavad: ümbermõõt 29,5 m, kõrgus 4,4 m. See teeb kivi otsa ronimise põnevaks. Rändrahnu peal on sile platsike, kus on isegi piknikku ja pidu peetud ning kuhu pääseb redelist ronides. Asukohta otsi kaardilt märksõnaga „Pahkla suurkivi”.

Padise kloostris on praegu ilmselt Eesti kõige värskemalt restaureeritud varemed. Avamine pidi toimuma jüripäeva paiku, ent eriolukorra tõttu lükati see muidugi edasi. Nüüd on siiski juba mõned päevad külastuskeskus avatud ning külalised oodatud.

Vastseliina linnus on hea koht peatuseks, kui liigud Kagu-Eesti kandis. 4. sajandist pärit linnusevaremetele lisaks on Vastseliinas pühakoht, mõisapark ja matkarajad. Alates 2. maist on linnuse muuseumi vabaõhuosa avatud, lähem info siit.

Laiad loodusrajad

Meremõisa rand. Foto: Kaido Einama

Laudteedele ei tasuks veel minna, sest seal on vastutuleva perega raske kahemeetrist vahet hoida. Aga laiade teedega matkaradu leidub samuti palju.

Kloogarannast Meremõisa on võimalik jalutada enamasti mööda liivast merekallast. Kallasrada on parajalt lai, et mööduda üksteisest piisaval kaugusel. Alusta näiteks Kloogaranna ja Laulasmaa poolt.

Nõva rannas on mitmeid liivaseid metsaradu, mis hajutavad ka inimesi, et saaksid rahulikult omaette jalutada ning ei peaks kogunema ranna parklasse lõkkekohtade juurde, kus on ilmselt üsna palju rahvast. Liigu hoopis sisemaa pool väikeste järvede ääres ja Peraküla telkimisalast rohkem Nõva või Põõsaspea pool.

Otsi pokumaad! Üks hea võimalus üksikuid ilusaid paiku looduses leida on pokurahvast otsida. Nendele kõrgetele mätastele meeldib kasvada soistes kohtades, kuhu ei vii suuri teid ja kus pole ka laiu sissejoostud terviseradasid. 17. maini käib pokuloendus, nii et saad ise ka mõne seni avastamata pokuplatsi kaardile kanda. Või kui ei tea selliseid kohti, vaata pokukaardilt, kus need asuvad.

Kanuumatku korraldatakse peredele ikka kõiki distantsireegleid arvestades. Kui istute kahekesi kanuus, siis oletegi juba üksteisest kahe meetri kaugusel. Kanuude vahel on aga tavaliselt veel suurem distants. Matkakorraldajad peavad kinni kümneste gruppide reeglist ja peavad tagama ka desinfitseerimisvõimaluse. Uuri näiteks kanuutamise kohta Soomaal.

Lodjaga on samuti juba võimalik sõitma minna. Emajõel on lodi Jõmmu proovisõidu ära teinud ja sellel on neli sektorit, et sõidutada korraga nelja peret. Lähemalt pole vaja teistega kokku puutuda, aga mõnus vee-elamus on tagatud: igaüks istub oma neljandikus ja naudib jõevaateid Tartust alla- või ülesvoolu. Vaata lisaks Lodi.ee ja Emajõe Lodjaseltsi Facebooki lehelt. Lodja selle hooaja esimesele sõidule saad kaasa elada siin.

Lastekaart ja Lotte atlas kaasa!

Need on vaid mõned näited kohtadest, mida eriolukorra lõpus ja muidugi pärast seda turvaliselt külastada. Regio Eesti Lastekaart ja Lotte Atlas aitavad aga planeerimisele palju kaasa ja nende abil võid leida veel kohti, kus suuri rahvamasse pole ja lastel on huvitav.

Enne kui kodust välja lähete, saad aga lastega proovida ajakohast lauamängu „Võidujooks viirusega”, mis tuli välja volbriööl.

Veel postitusi

30 päeva kaartide väljakutse Regios

#30DayMapChallenge on iga-aastane väljakutse, mis pakub kõigile kaardientusiastidele võimaluse luua novembrikuu jooksul iga päev üks kaart ja seda siis vastava teemaviitega sotsiaalmeedias jagada. Järgida tuleb igaks päevaks etteantud teemat. Millised teemad ja märksõnad väljakutsesse tulevad, selgub vahetult enne novembri algust. Osaleda võivad nii professionaalid kui ka algajad, kasutades mistahes tarkvara või meetodit (GIS-tarkvara, käsitsi joonistamine, … Vaata lähemalt

Riigipilv teeb Regio teenused lihtsasti kättesaadavaks

Mis on Riigipilv? See on riigi omandis olev pilv, milles on võimalik kasutada avaliku pilve teenuseid. Lisaks valitsussektorile on Riigipilve kasutajad kohalikud omavalitsused, elutähtsa teenuse osutajad, riigile IT teenuseid pakkuvad eraettevõtted ja tervishoiuteenuse osutajad. Riigipilv on ehitatud arvestades kõrgeima ISKE klassi H turvalisusnõudeid. Riigipilve haldab ja arendab Riigi IT Keskus. Regio on Riigipilve koostööpartner ja üks … Vaata lähemalt

Tartu linnamüüril kolamas

Kõik algas sellest, et mu pojal Kaarlil (11) on ajaloohuvi ja lisaks meeldib talle matkata. Ühes varasemas postituses on kirjas, kuidas me vallutasime eelmisel koroonakevadel Haanjas 100 mäetippu (tänaseks on neid 110). Praegu on meil aga käsil RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee, mitte küll kohe ja korraga, vaid juppidena, sest koolis tuleb ka ikka arvuti vahendusel käia … Vaata lähemalt