Avastati Sakala kõrgustiku ja kogu Viljandimaa uus kõrgeim mägi

1930. aastatest on Eesti teatmekirjandusse kinnistunud teadmine, et Sakala kõrgustiku kõrgeim mägi on 145 m kõrgune Rutu mägi. Regio kartograafid ja Tartu ülikooli geograafid tegid aga kindlaks, et Rutu mäest 5 km kirdes paikneb eelnevast kõrgem – 147 m kõrgune Härjassaare mägi, mis oli tänaseni kaardilugejatele märkamatuks jäänud, kuid nüüd Viljandimaa kõrgeim mägi.

Mõõdistustööd Härjassaare mäel

Regio üldgeograafilise seinakaardi uuendamisel märkas Regio kartograaf Mihkel Järveoja Maa-ameti põhikaardil seni tähelepanuta jäänud Sakala kõrgustiku uut kõrguspunkti, mis ületab Rutu mäge pea kahe meetriga. Maa-ameti uuenenud andmed põhinevad laserskaneerimise (LIDAR) meetodil.

Tulemuste kinnituseks mõõdeti täpis RTK-GPS-i kasutades üle nii Rutu kui ka Härjassaare mägi: „Kõigepealt mõõtsime üle Rutu mäe. Tänu mäetipus olnud väiksele lagendikule võimaldas GPS seade hõlpsasti mõõtmiseks vajalike satelliitide fikseeringu kätte saada ja tulemuseks oli 145 m“ kirjeldas Järveoja Rutu mäe ülemõõtmist. Seejärel suunduti Härjassaare mäele, kus mõõtmise tulemuseks kinnitati 147 m.

Tartu ülikooli geograaf Taavi Pae rääkis, et avastus Viljandimaa uuest kõrgeimast mäest oli üllatuseks ka kohalikele elanikele: „Kohalik rahvas teadis seda kanti ennekõike kui natuke lookleva pinnaga head marjul ja seenel käimise kohta, aga et tegemist on kõrgema kohaga kui Rutu mägi, oli enamuse jaoks uus info.“

Kuna tegemist pole ühe konkreetse kõrgema mäega, vaid pigem kõrgema vahelduva reljeefiga metsase alaga, polnud kõrgemal punktil ka kohanime. Siiski on 1930. aastal ilmunud Pärnumaa koguteoses see piirkond märgitud Härjassaare mägedena. Ka vanemad kohalikud inimesed on seda kohanime kuulnud. Seetõttu saigi uue Sakala kõrgustiku ja kogu Viljandimaa kõrgeima mäe nimeks kokkuleppeliselt Härjassaare mägi.

Taavi Pae sõnul ootab Viljandimaa kõrgeim mägi nüüd geograafiaõpikutesse ja teatmekirjandusse sissekirjutamist. Regio uuel üldgeograafilisel kaardil on ta juba olemas, vt https://www.regio.ee/toode/eesti-uldgeograafiline-kaart-uldisem/

Vaade Härjassaare mäelt

Veel postitusi

Mis peitub künka ja lohu taga? Reljeefikaardid aitavad avastada uusi varjatud sihtkohti

Regio värskes reisijuhis „Matkame Eestis” rääkis tuntud loodusfotograaf Jarek Jõepera, kuidas kõrguseinfoga kaardid aitavad tal leida uusi põnevaid kohti, kuhu minna: „Reljeefvarjutusega kaardilt näeb kõiki lohke ja muhke maastikul. Vanad raudteetammid, sõjaaegsed kaevikud, jõgede kaldajärsakud, sügaval metsas ja rabas asuvad saared, põndakud, oosid ja kriivad on väike osa sellest võlumaailmast.” Tõesti, Eesti maastik on küll … Vaata lähemalt

Eesti maastikulised üksused Johannes Gabriel Granö

100 aastat Eesti maastikke

Eesti maastike teadusliku liigestusega on tänaseks tegeletud juba saja aasta vältel. Esimese ja põhjapaneva rajoneeringu tegi Tartu Ülikooli soomlasest geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö. 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Granö artikkel „Eesti maastikulised üksused“ osutus teedrajavaks nii Eesti maastike liigestuse kui ka uute piirkonnanimede ja terminite osas. See artiklisari on nüüdseks koondatud raamatusse, … Vaata lähemalt

Regio andmetöötlus, välitööd

Regio välitöödel Saksamaal 

Septembri lõpus pakkus Estonian Fiber OÜ koos oma Saksa partneriga kahele regiolasele võimalust osaleda välitöödel Saksamaal, Dresdeni ümbruses, Saksimaa liidumaal. Tegemist oli valguskaabli planeerimise eeltöödega, mille eesmärk oli anda sisend edasisele kaardistamis- ja planeerimistegevusele.  Kahenädalase väljakutse võtsid vastu Tiia-Linda ja Roomet, kes juba septembri lõpus nina esmalt Berliini ning seejärel bussiga Dresdeni poole pöörasid. Kohapeal … Vaata lähemalt